Oksjoniinfo peatselt..

MÜNTIDE NOMINAALID

Artig - (inglise k. Artig, rootsi k. Örtug, saksa k. Ortug) Eesti territooriumil vermiti artigeid XIV sajandi teisest poolest kuni 1422-1426 toimunud rahareformini. XIV sajandi lõpust kuni XV sajandi alguseni oli üks artig võrdne kolme penniga. Artigite kaal oli 1.0-1.2 g, diameeter 18-20 mm. 1 artig = 3 penni. Artigeid vermiti Tartu piiskopkonnas ning Liivi Ordu poolt Tallinnas.

Brakteaat - (inglise k. Bracteate, saksa k. Brakteat, Hohlpfenning) brakteaat on ühepoolne õõnes raha. Eesti territooriumil vermiti neid XIII sajandi teisest poolest kuni XIV sajandi alguseni Tallinnas ja Tartus. Nende nominaaliks oli penn ja need "varajased brakteaadid" kaalusid 0.12-0.13 g.

Killing - (inglise k. Shilling, saksa k. Schilling) pärast 1422-1426 toimunud rahareformi hakati artigeid nimetama killingiteks. Killing ja penn olid põhilisteks nominaalideks, mida vermiti XV-XVII sajandini Eesti territoriumil.

Kross - (inglise k. Gros, Grossus, saksa k. Groschen) Pragensise krossid olid kasutusel Poola-Leedu aladel alates XV sajandist. Kross oli vahetusrahaks alates 1570, algselt 1/24 taalrit, hiljem 1/36. Riias löödi krosse esmakordselt 1581 Poola-Leedu võimu all (1.70 g, diameeter 22.5 mm).

Lübische - (saksa k. Lübischer) kuni umbes 1420ndad oli kasutusel penni asemel termin lübischer.

Mark - (inglise k. Mark, saksa k. Marck) hõbemünt, mida Liivimaal vermiti alates 1515. aastast. Eestis vermiti margaseid nominaale Tartus ja Tallinnas.

Penn - (inglise k. Penny, saksa k. Pfennig) hõbemünt, mida vermiti alates VIII sajandist; oli ainsaks mündiks Euroopas krossi ilmumiseni XIII sajandil (1 penn = 1/12 krossi). Kuni 1422 oli tuntud Lübischeri nime all. XV sajandil sai pennist vahetusraha. XII-XV sajandil (vahedega) vermiti Riias, Tallinnas ja Tartus, eeskujuks Lüübeki penn . Kahepoolsena Tallinnas ja Tartus alates XIV sajandist, Riias alates XV sajandist (1 mark = 432 penni).

Sherf - (inglise k. Sherf, saksa k. Scherf, Hälbling) väga väike münt, nominaalis 1/2 penni. Eesti territooriumil vermiti sherfe XV sajandil Tallinnas ja Tartus. Välimuselt olid need sarnased brakteaatidele. Sherfi kaaluks oli 0.16-0.18 g.

Solidus - (inglise k. Solidus, saksa k. Schilling) hõbemünt, mis asendas artigu 1422-1426 toimunud rahareformi ajal. Vermiti Riia Peapiiskopkonnas, Liivi Ordus, Riia Vabalinnas (1561-1581) ja Poola (1581-1621) ning Rootsi (1621-1665) valitsusaegadel. Erinevatel aegadel verminiti solidusi ka Võnnus (XV-XVI sajand), Dahlenis (1572) ja Kuramaal (XVI-XVIII sajand).

Taaler - (inglise k. Thaler, saksa k. Taler) suur hõbemünt (algselt määratud mass 27.20 g), mis XVI sajandi esimeseks pooleks omandas paljudes Euroopa riikides suure populaarsuse. Eesti territooriumil vermiti taalreid XVI - XVII sajandil Tallinnas.

Traipölker - (inglise k. Dreipolker, saksa k. Dreipolcher) hõbemünt, nimetati ka kolmandik-krossiks või veeringuks. 1 taaler = 60 traipölkerit. Löödi Poolas alates 1614, vastavalt Saksa krossi eeskujule. Riias löödi alates 1620, Kuramaal Friedrich Casimir'i (1682-1698) valitsusajal.

Veering - (inglise k. Farthing, saksa k. Ferding) hõbemünt, mida Eestis vermiti XVI sajandil Tallinnas ja Tartus. Veeringu kaaluks oli 2.50-2.80 g. 1 veering = 1/4 marka = 9 killingut.

Öör - (rootsi k. Öre) Eestis vermiti ööre XVII sajandil Tallinnas ja Narvas.

©2004-17 Haljak Coin Auction OÜ